hea tuju blog

Kuigi see bolg on mul verivärske, olen avastanud, et siia on palju lihtsam kirjutada hea tujuga, oma vanasse blogi ei oska ma hea tujuga kohe mitte midagi kirjutada...

Hea, et nüüd on koht, kus ma ka ma positiivseid emotsioone tahan väljendada:)

Hakkasin täna mõtlema, millest üldse positiivsed emtsioonid tekivad ning mõistsin, et enamasti ikka mingist tegevusest. St et kui istuda lihtsalt niisama tundide viisi, siis on suhteliselt võimatu, et tuleb mingi hea tunne. Kui aga midagi teha - olgu see näiteks sibulate korjamine, maasikate hooldamine, koristamine, lugemine, kirjutamine, mis iganes, siis tuleb sisse mingi energia. Justkui mida rohkem annad, seda rohkem saad....

Üldiselt minul täna on hea tuju just sellepärast, et täna ja eile on aias palju korda saadetud. Avastasin näiteks, et marjade korjamine on suurepärane viis mõelda ilusaid mõtteid. Ja ei ole paremat viisi oma agressiivsuse väljaelamiseks kui umbrohu kitkumine...

Täna küpsetasin veel tosca-õunakoogi ja kuigi peale tüki selle söömist kahetsesin väheke, et selle ettevõtmise päevaplaani võtsin, sest olemine muutus kuidagi raskeks, oli siiski ääretult hea meel kuulda oma ämmalt kiidusõnu koogi aadressil. (Kuigi kardan, et peale poole koogi ärasöömist hakkab ka tema mind vaikselt kiruma selle ettevõtmise pärast:P)

Üldiselt püüan nautida puhkuse viimaseid päevi. Tegelikult olen ametlikult juba tööl, aga õnneks sain veel paar boonuspäeva ja neil päevil ma otsustasin tööle üldse mitte mõelda.. Püüan lihtsalt olla - lugeda luuletusi, vaadata seebikaid, näägutada mehe kallal ja vedeleda viimase piirini voodis ja muidugi ka midagi kasulikku teha, selleks, et hea tuju säiliks:)

Suvi on ikka üks võrratu aeg:)

Minu Mistu

adopt your own virtual pet!

Niih, puhkus saigi läbi. Valged õunapuuõied on muundunud mahlakateks õunteks, pihlaka rohelist rüüd kaunistavad punakad marjakobarad. Sügis on käes ja kuigi meel on kurb, et see ülilahe suvi on leidnud oma lõpu, on hinges samas ootusärevus, sest uued väljakutsed on ees ootamas...

Olin nädal aega eemal, kuid blogi ees on üks väike võlg. Enne äraminekut valmis ühele kallile sõbrale väike kingitus.

Käisime temaga Vastseliina linnuses ning üle tee olevas käsitööpoes nägi ta heegeldatud linikuid. Need meeldisid talle väga ning sellel hetkel mõistsingi, et ühe sellise peab ta endale sünnipäevaks saama. Mõned nädalad teleka ees meisterdamist ja valmis ta saigi. Niipalju siis vahepealsest näputööst. Täna joonistasin valmis lapiteki kavandi ning loodan selle lapitekiga veel enne tõsisema töö algust ühele poole saada.

Põhjas oleku ajal lugeda muidugi polnud mahti, nii palju sõpru-sugulasi oli vaja üle vaadata. Aga täna läksin tööl otsejoones raamatukokku ning haarasin sealt kümmekond raamatut kaasa. Mõtlesin, et oleks nii tubli ja loeks enne õppeaasta algust mõned raamatud, mida lastel palun lugeda, ise läbi.

Täna igatahes sirvisin läbi Maaja Hage "Tekstiõpetuse". Sai väheke värskendatud oma teadmisi ja mõne uue nipi ka, näiteks kuidas käsitleda eepost. Samuti leidsin mõned head tekstinäited. Näiteks oli raamatus üks mõnus novell, selgete piiride ja klassikalise ülesehitusega.

Teine raamat, mille täna läbi töötasin, oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi Toimetiste "Kirjandusõpetus põhikoolile". Kuigi ma kooli väheste ressursside tõttu ei saa enamasti terve klassiga ühte raamatut käsitleda, sain siiski ehk mõned värsked ideed, mida annab tulevikus ära kasutada.

Raamatuid sirvides tulin mõttele, et peaks mõnes kirjandustunnis andma ülesandeks lastele küsida oma vanematelt, mida nad lugenud on. Äkki siis vähemalt MÕNELGI tekib väike vestlus raamatute teemal ja äkki mõnel tärkab isegi huvi mõne raamatu vastu...

Ja et kirjutamist õpilaste jaoks väheke atraktiivsemaks teha, mõtlesin, et sel aastal laseks neil loovtööde vihikud ise teha: kaaned kujundada, formaadi suurust valida jne. Äkki siis on päris OMA vihikusse mõnusam oma mõtteid kirja panna...

Aga hea küll. Tänaseks aitab töömõtetest:) Augusti keskpaik ju ikkagi alles:P

Ise tehtud hästi tehtud

Ma armastan oma tuba iga päevaga üha rohkem, sest iga päevaga on siin nende seinte vahel üha rohkem mind. Eile leidsin koha oma pesas ühele kott-toolile, mille tegin täitsa ISE. Nii suurt eset pole ma veel ise teinud ja eks hing veidi värises ka, sest hirm oli, et äkki ikkagi midagi ei õnnestu. Aga olen tulemusega rahul. Isegi kass, kes meie vaipa tükk aega pelgas, istus uues mööblitükis päris mõnuga.

Nüüd on mul veel üks mõnus koht lihtsalt olelemiseks. Eile istusin ja olelesin ning selle käigus lugesin läbi Kaupo Meieli "Eesti elulood" - luulekogu, mis oli küll hea, aga eriti ei üllatanud oma tehnikaga, sest mõni aasta tagasi ilmus Oma Keeles ka mitmeid lehekülgi sõnamänge erinevate ametite kohta.

Millega siis tegu?

JUUKSUR

tukk

tuleb

peale

Õpetaja ametist polnud juttugi ja see natuke kurvastas:) Aga ehk annab mõningaid luuletusi tööl ära kasutada, et veidike panna noori mõtlema sõnade mitmetähenduslikkusest ning panna neid märkama, et elu on mäng ja mäng on elu ning pole paremat lelu kui keel.